Natuke minust ja mu üüratust toidukirest ning tulevikuplaanidest

Hei! Mõtlesin, et polegi endast veel eriti rääkinud. Aga võiks ju, et teaksite ka, kellega siinpool ekraani tegu on. Mu kaasblogija Henry ütles mulle, et ta ei uskunud varem, et minusuguseid inimesi päriselt eksisteerib. Ehk siis selliseid, kellele tõesti meeldib nii väga süüa teha ja kes seda protsessi ääretult naudivad. Aga tõesti, neid on. Kuigi pean tõdema, et ega ma ka 24/7 ei tunne seda kirge ega üüratut soovi kokata, ent siiski enamjaolt teen seda suurima heameelega. Ja peaaegu alati rõõmustab toidu valmistamine mind väga.

Kuna olen üksikemaga üles kasvanud ning hästi palju pidanud ka üksi kodus olema, sest ema pidi töötama, tekkis vajadus endale ise süüa teha. Alustasin lihtsatest asjadest nagu friikad, praeleib ja keedumuna. Ent mida aeg edasi, seda rohkem hakkas mul huvi tekkima toitude replitseerimise ja ka uute maitsete avastamise järgi. Katsetasin erinevate soolaste toitudega, mis esimesel korral võisid ka täiesti aia taha minna 🙂 Näiteks tahtsin guacamolet teha ja ostsin toore avokaado, mida riivisin ja.. mis maitses nagu kibe hein. Nüüd ma olen guac-queen, aga tookord oli asi sellest kaugel. Ja aasiahõngulised toidud on mulle alati suurt huvi pakkunud, seega katsetasin ka suppe, nuudliroogi, meekana jpm. Eks ma olen ikka väga pika teekonna läbinud, et siia jõuda. Ja isegi praegu on hetki, mil ma pange panen 🙂 Mitte küll nii kolossaalselt, ent vahel natuke ikka. Peamiselt teadlikult, sest mõnikord lihtsalt mu käed töötavad mõistuse vastu, kuigi ma tean paremini.

Väljaspool kööki olen matemaatikaharidusega IT-neiu. Toimetan juba üle 4a pangas ja andmebaasidega. Kirjutan koodi, analüüsin andmeid, optimeerin baase. Selline easy peasy värk. Kool oli lihtsast kaugel, tegelikult. Ülikoolimatemaatika.. Oeh, kuidas ma sind ei igatse 🙂 Aga töö on vaid töö – selleks, et teenida raha, et toita oma teisi kirgi. Minu jaoks pole töö omaette kirg, vahepeal ehk isegi oli, aga enam mitte. Eneseteostus on väga tähtis, ent hetkel ma leian seda mujalt rohkem. Siiski on IT-sektor mind väga hästi kohelnud ja mu töö väga meeldiv ning mugav. Lisaks olen tänu sellele tööle saanud ehitada endale väga stabiilse vundamendi, millele edasi midagi uhkemat rajada.

Peale toidukire on minu südames ka veel hulganisti ruumi loomadele ja seetõttu on mul neli kassikest ja üks eriti energiline valge koer. Kõik, peale ühe, on adopteeritud ning olen suur adopt don’t shop pooldaja. Veel suudan mitu korda nädalas leida aega, et käia crossFit’is ja saada tugevamaks, nii vaimselt kui füüsiliselt. Tartu crossFitterite kogukond on ülitore ja ma vahel ei suuda isegi uskuda, kui palju vingeid inimesi sinna kokku on sattunud!

Tegelikult tahtsin ma ka seda öelda, et ma näen oma tulevikku peamiselt siiski toiduga seotult. Ma tahaks väga oma kätetööd jagada ka laiemale ringile. Nii meeldiv on saada tagasisidet, et see, mida ma teen ja teha oskan, teeb ka teistele rõõmu. Et see teeb kellegi päeva paremaks ja meele helgemaks. Ma ei taha töötada kokana, aga ma tahan pakkuda enda leiutatud ja välja töötatud tooteid, mille kvaliteet ja maitse on mu suurim prioriteet. Ma hindan ise väga käsitööd ning väikeettevõitjaid ja seepärast kuuluksin augu ka nende hulka. Eks näis, kas see kunagi teoks saab 🙂

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga