Taaskord prantslaste juurde. Mis teha, nende köök on meeliülendavalt külluslik ning maitsev. Ka seekord ei puudu roast rohke või ega juust. Ega sai. Sest ka saia nad armastavad.
Ma olen väga suur supisõber ning hindan kõrgelt ka isekeedetud puljongit. Küll aga pean tõdema, et alati pole puljongivalmistamiseks aega, kuna tegu on pika protsessiga, mis tõsi küll, on suuremalt jaolt passiivne. See supp on imeline isevalmistatud veisepuljongiga, ent mina kasutan ajapuudusel ka vedelaid puljongikonsentraate. Need on täis naturaalseid maitseid ning pole soolased. Juba väga ammu pole ma kasutanud puljongikuubikuid, mis sisaldavad suurtes kogustes soola ja kunstlikke maitseaineid, ning mis minu silmis on keemia, mitte toit.
Kuid nüüd supi enda juurde. Pean esmalt hoiatama – ettevalmistuse osa ei ole meeldiv. Üldse. Koorida ja hakkida kilo sibulaid ei ole mõnus ega valutu. Minul päädib see tegevus alati rohkete pisarate ning suure kipitusega. Eriti kui tegu on heade ja maitsekate sibulatega. Ülejäänud protsess on siiski lihtne – sibulad tuleb võis kuumutada ligi tund aega ning seejärel veel puljonigs keeta, lõpus supp gratineerida. Ja olge hoiatatud – sellest supist juba naljalt isu täis ei saa ning on suur ülesöömise oht.
Vaja läheb (4 portsjonit):
- 750 g mugulsibulaid
- 50 g võid
- 1 tl suhkrut
- soola
- 1 tl kuivatatud tüümiani
- 1 sl nisujahu
- 100 ml kuiva valget veini
- 750 ml veisepuljongit
- 100 g Gruyère juustu
- saia (baguette või muu meelepärane)
Alusta sibula koorimisest ja viilutamisest. Kuumuta paksupõhjalises potis või ning lisa sibulad, maitsesta soola, suhkru ja tüümianiga. Pane kaas peale ning lase tasasel tulel haududa vahepeal segades. Kui tunnike on möödunud ja segu marmelaadine, lisa nisujahu ning kuumuta veidi, seejärel lisa vein ja kraabi põhjalt kokku kõik sinna kleepunud osakesed. Kuumuta veel ning seejärel lisa puljong ja keeda pool tunnikest. Seejärel jaga supp ahjukindlatesse kaussidesse, kata röstitud saia ning juustuga ja grilli ahjus paar minutit kuni kuldne.
Lõpptulemuseks on ääretult maitserohke ja sametine supp, millel krõbe juustune kate. Ning juustu osas ärge siinkohal järelandmisi tehke! Kindlasti kasutage mõnda pikantset juustu, ei pea olema ilmtingimata Gruyere, ent vanemad ja nüansirohkemad juustud kindlasti annavad sellele kaunile supile palju juurde.
Retsepti algversioon pärineb Mari-Liis Iloveri blogist.
