Kuidas planeerida nädalamenüüd?

Hei 🙂 Võin rõõmutundega öelda, et olen juba 3 nädalat järjest planeerinud oma nädalamenüü ja seda väga edukalt. Poes käisingi korra nädala algul ja nii kõik ära ostetud sai, enam-vähem. Räägin teilegi lähemalt, kuidas ma seda teen ning mida silmas pean menüü koostamisel. Olgu ka öeldud, et planeerin vaid lõuna- ja õhtusööke, hommikuid mitte, kuna ma ise eriti hommikuti ei söö, kui siis puuvilju või midagi kerget. Postituse lõpus ka paar näidismenüüd.

Esimene asi, mida silmas pean, on see, et mu menüü oleks võimalikult mitmekülgne. See võiks sisaldada suppi, riisi- ja kartulirooga, pastat, juurviljarooga – iga päev midagi uut ja erinevat. Püüan samuti kasutada erinevaid lihasid, teha ka lihavabasid toite ning ainult taimseid toite. Planeerima asudes kirjutan endale potentsiaalsed road ülesse, mõtlen sellele, mitu korda ma seda rooga süüa võiks (tavaliselt 1 või 2) ning mida selleks ostma peaksin. Kui mõnda rooga teen rohkem kui kaheks korraks, siis pigem sügavkülmutan tulevikuks, kuna ma kolm päeva järjest sama toitu süüa ei tihka. Silmas tasub pidada, et kõik toidud ei kannata kümutamist (nt kartul). Puljongit tasub samuti suurem kogus keeta, saab sedagi külmutada ja mitu erinevat suppi valmistada. Teen endale listi asjadest, mida vajan (mul on rakendus Bring). Kontrollin üle ka oma kuivainete varud ja sügavkülma ning sageli lisan listi ka mõned nö hädaabitooted, millest saan kiiresti toidu valmistada (maisitang polenta jaoks, frikadellid kiire supi tarbeks, hakkliha kotlettideks).

Poes osteldes pean esiti silmas tooraine värskust – kuna ostlen nädalaks ette, on oluline, et liha oleks võimalikult kauge kuupäevaga. Samamoodi piimatooted. Juurikate osas hindan küpsust – kui planeerin neid kasutada pigem nädala lõpupoole, ei pea need täiesti küpsed olema (mango, avokaado, kiivi), samas ei soovi ma, et need ka närbuma hakkaksid (tere, porgand!). Seente puhul jälgin alati seda, et need pakendis ei hallitaks, sest tihti hallitavad.. Ja kodus võtan koheselt kile ümbert, et niiskus välja saaks, nii säilivad paremini. Samuti kipun endale suure koguse baasaineid valmis ostma – nt purustatud tomateid 12 kaupa, sama kikerhernestega, sama tomatipastaga – nii on mul hea neid alati võtta ja kasutada, kui peaks tekkima olukord, kus midagi eriti süüa pole.

Kõige rohkem püüan mitmekesisust luua aedviljadega valides võimalikult erivärvilisi vilju. Nii saan rohkem vitamiine, mineraale. Puuviljad vahepalaks, magustoiduks, suvikõrvits on ideaalne valepastaks või niisama praadimiseks, baklažaanist saab head määret (baba ganoush), kapsalised on eriti head grillituna/ahjus röstituna, aga ka salatisse, juurviljadega saab mõnusaid püreesid – valikuid on väga palju. Supi sisse sobib pea iga köögivili.

Ja nüüd minu viimase kolme nädala menüüd, millest saate ehk ka pisut inspiratsiooni.

Esimene nädal:

• poke kauss (1x)
• tomatisupp lihapallide ja pastaga (2x)
• quesadillad (1x)
• suvikõrvitsa-halloumi kotletid (1x)
• kanapasta (2x)
• praetud riis (1x)
• baklažaanikarri (2x)
• kartulipannkook (1x)
• Caesari salat (1x)
• bao kuklid (1x)

Teine nädal:

• võikana riisiga (2x)
• kapsasupp (2x)
• hiinapärased pelmeenid (1x)
• lasanje (2x)
• ahjukana ja -juurikad (2x)
• juuretisesai ja pardi rillettes (hommikusöök)
• suvikõrvitsanuudlid krevettidega (1x)
• gnocchi (2x)

Kolmas nädal:

• polenta ja tomati-hakklihakaste (2x)
• liha-kartulisupp (2x)
• kohafilee ja koorene spinat-porru (1x)
• portobello seen hernepüreega (1x)
• shakshuka (1x)
• kikerhernekarri (2x)
• karjusepirukas (2x)
• vokiroog veiselihaga (1x)