Kuidas süüa ja kokata kvaliteetselt, ent soodsalt

Antud blogipostituse idee tekkis mul ükspäev lõunat süües. Ma sõin imehead isevalmistatud supikest ja mõtlesin endamisi, et see kausitäis maksab vaid paarkümmend senti. Ja olin jahmunud. Ma üldse ei väida, et ma ise pööraks üleliia tähelepanu oma toidu maksumusele, ma ei hoia selle koha pealt üldse kokku tegelikult. Ma söön palju mereande, kalleid juuste, liha jne, aga usun, et väga paljusid võiks taoline teemaarendus huvitada ja ehk saate mõne idee, vahel on ju ikka hea kokku ka hoida 🙂

Esimene ja parim nõuanne on – valmistage ise, ärge ostke valmistoitu. Ise valmistatud toit pole mitte ainult maitsvam, tervislikum, vaid ka soodsam. Alati. Söögitegemist ei tasuks karta, paljud road, mis ehk tunduvad keerukad, pole seda mitte. Räägin kohe lähemalt.

Üks geniaalsemaid ja lihtsamaid toite on minu jaoks supp. Hea supi saab heast puljongist. Puljongikondid (nt sea) maksavad alla euro kilo. Ja nende küljes on omajagu liha ka veel. Keedad kondid puljongiks, saate imemaitsva ja tervisliku leeme ning lihagi veel supi sisse. Lisada võite oma soovi kohaselt erinevaid juurikaid, maitseaineid. Mööda panna võimatu 🙂 Ma vahepeal jõin puljongit niisamagi, sest see on kõhule väga kasulik ja maitsev. Puljongi keetmiseks tasub esmalt kondid või muu kondiga liha blanšeerida ja siis uuesti keema panna ning tasasel tulen tunde podiseda lasta. Kana puhul (kasutan tiibu, kintse, koibi või tervet kana) piisab 2-3h, suuremad kondid (siga, veis) tahavad pigem 3-5h. Puljongit on ka imelihtne külmutada, et siis vajadusel jälle kasutada. Kastmete ja risotto jms jaoks tasub puljong paigutada väiksematesse karpidesse, et oleks mugavam vajaminev kogus sulatada.

Pasta on teine, mida soovitaks alati ise teha. Ausalt, see pole üldse raske, aga maitse ja tekstuur on IMELINE ja tooraine ei maksa midagi – karp mune ja jahu on kokku 3€ ning sellest saab umbes 20 inimese jagu pastat. Odavamad masinad on ka ainult paarteist eurot. Keetmine palju kiirem kui kuivatatud variandil ning saab ka ette valmistada ja kuivatada.

Majoneesiga sama lugu – õli+muna maksavad sente, aga tulemus PALJU parem kui poe oma! Kui korra proovite, jäätegi tegema. Ja salmonellat pole tarvis karta seni, kuni munad on usaldusväärsest allikast. Majoneesi maitsestamiseks on ka palju variante – mulle meeldib kasutada laimikoort ja -mahla, erinevaid äädikaid, maitseaineid, eriti tšillipulbrit.

Kõige lihtsam viis süüa suurepärast toitu (loe: muuta tavaline lihtne (ja soodne) toit ülimaitsvaks), on seda õigesti maitsestada! Olen aru saanud, et paljude jaoks piirdub maitseaineriiul soola-pipra-suhkruga. Tegelikkuses on nii palju imeliselt häid ürte ja vürtse, neid tasub avastada. Ahjukartuli teeb üliheaks rosmariin, ka kuivatatud sobib ning seda ei ole isegi suures koguses vaja. Kui ostate poest värsket, saate ülejäägi sügavkülmutada, nii pea iga ürdiga, mida soojas roas kasutad. Tasub eksperimenteerida kõiksugu põnevate maitsetega! Eriti soovitan tüümianit erinevatele lihadele, kastmetele, salveid pastale, vürtsköömneid araabia-, indiapärastele roogadele ja tšillit pea igale poole 😉 Ning palun ärge kartke soola, suhtuge sellesse kui maitsetugevdajasse 🙂 Ma ei tee ühtegi magustoitu soolata.

Ostke odavamaid lihatükke! Tihti odavamad on vaat, et palju maitsekamad, sest need on lihased, mis liiguvad rohkem, ja kuna nad on vintskemad, on nende valmistamine lihtsalt ajakulukam. Ent sageli võib jätta liha madalal temperatuuril ööläbi ahju toimetama ja järgmiseks päevaks saad imehea rebitud liha. Lisaks aitab liha pehmemaks muuta marineerimine, eriti piimatoodetes (nt jogurtis). Ahjulihake on ka läbikasvanuna parem ja selline liha on ka tavaliselt soodsam. Kanast rääkides – tasub pigem osta terve kana ja see ise tükkideks teha või siis eelistada nt koibi. Need saavad ahjus imeheaks ja krõbedaks, neist välja voolanud mahlad koos koorega maitsvaks kastmeks. Lisanipp- ärge peljake viimase kuupäevaga liha, mis ju sageli soodushinnaga – kauem seisnud liha on sageli just pehmem ja rohkem laagerdunud (eriti part, veis). Samuti on kaval hakkliha ise valmistada. Ja rasv ei ole halb asi 🙂 Annab samuti lihale maitset ja mahlasust!

Armastage kartulit! Imeline mugulake, mida saab keeta, pudruks tampida, ahju pista, pannil praadida või gnocchideks vorpida. Variatsioone on rohkem kui teiste nö tärklistega. Suurepärast mekki lisab tüümian, rosmariin, aga ka juustud. Kartulipudru sisse soovitan koort ja võid, see sobib karjuse piruka katteks või niisama süüa. Ahjukartul tahab väga kuuma ahju ning kenasti rasva. Jällegi – kui liha praadimisest, küpsetamisest jääb seda üle, hoidke see alles ning kasuta ahjukartulitel või teiste juurikate praadimisel.

Vormiroad. Saab valmistada suuremas koguses ning tihti kasutada ka külmikuülejääke. Lähevad seistes pigem paremaks ning sobivad valmistada igasuguse erineva liha, toorainega. Ja kannatavad ka hästi sügavkülmutamist. Pakatavad maitsest ja on eriti toitvad.

Kui jääb eelmisest päevast üle liha ahjukanast või praest, on see väga sobilik panna salatisse, taco vahele, pastasse, pitsa peale – anda sellele uus elu. Nii saab hästi söönuks mitu päeva järjest 🙂 Väike vahva nipp veel – kiirpitsa tortillapõhjadega. Lisa meeldiv kate ja ahju. Eriti hea külmikujääkide likvideerimisel.

Ärge kartke konservtooteid, eriti tomateid. Ma ostan suppide, kastmete sisse pea alati konserveeritud tomateid. Need on küpsed ja maitsekad ning lisaks ka soodsad ja mugavad kasutada. Samamoodi oad, herned (nt kikerherned hummusesse).

Avastage erinevaid tangaineid, neid on nii palju ja valmistada saab tohutult häid roogasid! Riis, tatar – üsna tavalised meie laual, aga kas olete proovinud maisimannat, et teha polentat e maisiputru? Lisades sinna killukese võid ja parmesani saate imelise roa, mille kõrvale sobivad erinevad tomatikastmed jpm. Samuti odrakruubid – suurepärased orsotto jaoks. PS! Parmesanina kasutan ma alati Valio Fortet, sest see on poole soodsam ja sama hea. Üks ülivahva tang on veel pärlkuskuss, küll mitte kuigi soodne, ent seda kulub imevähe.

Külmutatud marjad ja viljad on pea alati parema hinnaga ning korjatud oma küpsuse tipus. Kui roas ei mängi erilist rolli, kas toode on eelnevalt külmutatud või mitte (nt smuuti), tasub sügavkülmaleti poole kiigata. Tihti leiab sealt toorainet, mida mujal pole, näiteks edamame oad.

Tehke ise tainast, millest pitsat, saiakesi, saia, leiba jms. Ise pitsa tegemine on ülisoodne ja saab suuuurepärase tulemuse, leiate infot mu blogist. Samamoodi saiakestega, mõttekas on ikkagi teha suurem kogus korraga 🙂 Ja nt ka muffinid/tassikoogid – pole keeruline teha, ent kohvikutega võrreldes säästad väga palju. Ma hiljuti tegin ise soolakaramelli tassikooke – sain 12 koogikest kohviku 2 asemel. Sama lugu lihtsamate kookide, küpsistega.

Tehke ise hoidiseid. Seened on metsast ainult jalavaevaga. Kurgike ei maksa hooajal midagi, aga kui ära marineerida, on väga mõnus toidukõrvane.

Ärge raisake poes müüdavate määrete, kastmete jms peale. Hummus maksab metsikut raha ja seda on niiii lihtne teha ise. Ja tulemus veelgi parem. Samamoodi igasuguste teiste dippide, kastmete, määretega. Ostke pakk hapukoort ning maitsestage see sibula-, küüslaugupulbri ja soolaga. Ongi olemas 🙂 Või lisage veel üht-teist põnevat juurde.

Ja uhkematest toitudest. Krevetid maksavad söögikohtades meeletut raha, samamoodi nt veisetartar. Ise tooraine ostes ning roa valmistades hoiate meeletult kokku. Ja neid on nii lihtne teha, blogist leiate kõik vajalikud nipid ja mu lemmikretseptid 🙂

Kokkuvõtlikult – kõik, mida saate, oskate ise teha, tasub seda ära. Mõelge sellele, et kui toidu valmimisaeg ongi 10h, aga 9,5h sellest passiivne aeg, kas see on nii hull? Ei ole ju, eks. Võtke üks idee korraga ning juurutage see enda jaoks. Katsetage erinevaid ideid, planeerige ette ning ostke ainult vajaminevat. Kõik, mis talub külmutamist, külmutage enne, kui riknema hakkab. Kasutage naturaalset toorainet ning ostke hooajalist kaupa!