Tarbime targalt, sest loodus on meie suurim vara!

Selles postituses tahan ma rääkida sellest, mida mina teen, et vältida asjatut toiduraiskamist, liigset prügi ja pakendeid. Ehk leiate kasulikke nippe, mida saate isegi rakendada.

Ma olen ka ise pidevas muutumises ning arengus ja loodan, et varsti oskan veelgi targemini tarbida, ent leian, et nii mõndagi teen juba praegu hästi. Üks väga hea komme on mul käia poes oma ostukottidega. Mul on mitu suurt ja mahukat riidest kotti, mis pea alati kaasas, kui toidupoes käin. Need on palju mugavamad, tugevamad ning loomulikult ka korduvkasutatavad, ikka ja jälle. Kilekotte ei salli ma juba sellepärast, et paljud pakendid lõhuvad neid väga kergesti ning siis on uuesti kasutamine nagunii välistatud. Seega, kui ma pean ostma koti, ostan paberkoti.

Ma püüan teha kord nädalas ühe suurema poodlemise, kus ostan palju toiduaineid 7 päevaks valmis. Ma hoian oma kuivainete, konservide jms kauasäilivatel asjadel alati silma peal ning täiendan varusid regulaarselt, et poleks vaja jahupaki pärast poodi tormata. Tihti ostan allahindluste puhul terve kastitäie konserveeritud tomateid, tomatipastat, kikerherneid jms. Samamoodi jahudega, tangainetega jt. Hea, kui on suurem varu selliseid kergestikombineeritavaid toiduaineid, siis on ka ülejääke lihtsam ära kasutada või mõni kiire roog peatselt riknevast toiduainest valmistada.

Selleks, et vähendada pakendeid ja ka odavamalt läbi saada, on kavalam eelistada suuremaid pakendeid. Näiteks kasutan juba kaks aastat sama pudelit Mayeri puhastuskonsentraati, mille lahjendan veega ning kallan pritspudelisse (, mida ma kasutan sama kaua). Vedelseebid on suuremas täitepakendis, WC-paber, üldse on kodukeemia osas palju selliseid tooteid, mida saab osta hulgi ja kauaks ning selliselt ka palju raha säästa. Ma kasutan pindade puhastamiseks sedasama Mayeri ainet ning fiiberlappe, mida pesen masinas. Proovin vältida köögipaberi kasutamist.

Poodeldes tasub alati jälgida realiseerivusaegu ning eelistada võimalikult pika realiseerivusega tooteid, et kindlasti jõuaks ära kasutada. Näiteks võib sama tootja kana olla nädalase realiseerivusvahega. Kindlam on eelistada värskemat, sest siis on suurem võimalus, et see ei lähe raisku. Samas rõhutan, et ‘parim enne’ tooteid ei tasuks kuupäeva möödudes ära visata. Peaaegu alati kõlbavad need endiselt väga hästi süüa. Tasub toote kvaliteeti nina-silmaga hinnata ja ikka ära tarvitada.

Hästi paljud toiduained on säilitatavad ka teisiti kui külmkapis. Kui liha, piimatooted on kohe riknemas, aga ära ei jõua neid teha, siis miks mitte sügavkülmutada? Ääretult lihtne viis anda neile toiduainetele pikem elu. Enamus piimatooteid on väga kenasti külmutatavad ning ei kaota oma väärtust sulatades, lihatooted ammugi. Teine hea säilitusviis on kuivatamine – paljud maitsetaimed, köögiviljad, seened on hõlpsasti kuivatatavad ning hiljem kergesti kasutatavad. Konserveerimine on samuti geniaalne viis säilitada väga paljusid erinevaid toiduaineid – alustades lihast, lõpetades seente ja köögiviljadega. Erinevad hoidised, moosid, marinaadid, soolatud toidud omandavad veel ka lisamaitsed ning selline säilitusviis kasvatab toidu säilivust drastiliselt. Samuti on neid lihtne hoiustada – ei vaja külmagi. Seega tark tarbija teab, et toitu saab külmutada, konserveerida ning kuivatada ja kasutab neid lihtsaid viise, et mitte lasta toidul roiskuda.

Üks asi, mida ma tahaks väga südamele panna – ärge jooge pudelivett! Meil on Eestis hea kraanivesi, milleks kurnata loodust ja toota ebavajalikke pakendeid? Kui vaja kuhugi vesi kaasa võtta, ostke korduvkasutatav pudel ning laske kraanist külm vesi sisse. Lihtne ju!

Ülejäägid tuleks peale jahutamist kiiresti õhukindlalt pakendatuna külmikusse asetada, et vältida riknemist. Nii saab veel teinegi päev söönuks. Juhul, kui oled valmistanud midagi, mis järgmisel päeval enam nii hea ei ole – nt seapraad, siis mõtle, kuidas saaksid seda rooga taaskasutada. Nt valmista vahva salat, tee selle lihaga supp, pane pasta sisse, variante on lõputult. Üleüldse, kui soovid ära kasutada kohe riknevaid toiduaineid, siis pane fantaasia tööle. Sageli on väga lihtsaid lahendusi, kuidas neid realiseerida. Suppide sisse sobib enamus toiduaineid, samuti pastade, salatite, pitsade, pirukate jpt toitude. Kaval on väiksema säilivusajaga tooteid hoida külmikus lausa eraldi riiulil, siis on ülevaade selgem.

Valmista toitu sobilikus koguses. Mõtle enne läbi, kas ja kui palju on sööjaid, kas seda toitu saab ka hilisemaks tarbimiseks külmutada. Nii mõnigi roog on selline, mida on suures koguses mõttekam valmistada, nt lasanje, samuti on see roog väga kenasti külmutatav. Suppi kipume ka pigem suuremas koguses valmistama, ent kõik supid pole väga hästi külmuvad, eriti kartuliga versioonid. Siis tasub näiteks valmis keeta üks imepärane puljong, millest osa kohe sügavasse torgata, et teisel korral lihtsalt ja kiirelt uus supp valmis keeta.

Püüa vältida impulssoste. Lihtsam öelda kui teha, eks. Aga üks parim viis selleks on minna poodi täis kõhuga ja läbimõeldud listiga. Mina kasutan poodlemiseks Bring rakendust, kuhu saan hästi mugavalt üles kirjutada, mida ma ostma peaks. Iga kord, kui miski kodus otsa saab, panen kohe sinna rakendusse kirja, et ei ununeks. Nii väldin üleostmist ja ka puudujääke.

Võimalusel kasvata ise maitseaineid, eriti selliseid, mis ei kulu korraga ära, näiteks rosmariin, tüümian, salvei. Poest terve poti ostes võid kindel olla, et see ei kulu korraga ära ning üldiselt läheb siiski kergesti ka käest ära. Kuivatatud ürt pole päris sama ning neil on erinev kasutuskoht, eriti eelnimetatud ürtide puhul. Minul on selleks Click&Grow aiake ja saan vajadusel alati värske ürdi patta visata. Küll aga töötab väga kenasti ka lihtne potike aknalaual.

Enne kui poodlema asud veendu, et peagi säilivuse kaotavad toiduained leiaks tee menüüsse ning et ostaksid toiduaineid, mis nendega sobituksid.

Poes köögiviljaletis toimetades ei tasu kindlasti kõiki vilju eraldi pakendada. Mina ei pakenda ühtegi vilja, va kartulid, viinamarjad, ülejäänud asetan niisama korvi ja pärast oma riidest ostukotti. Tegelikkuses ei vaja ju puhtad viljad pakendit, milleks? Nagunii peseme kojujõudes need üle.

Minu mantraks on ja jääb alati – valmista kõik ise. Mida rohkem ise valmistame, seda paremini saame kontrollida säilivusaega, pakendihulka ja toidukvaliteeti. Kui ma ostan ühe suure paki jahu, karbi mune ja võid, kusjuures karbi ma tagastan oma munatädile ning võid lahtiselt turult, ning küpsetan sellest kogusest mitu saia, siis olen ma juba ära hoidnud mitme kilepakendi tootmise. Samuti valmistan ma ise majoneesi, just nii palju kui vaja, sama pastatoodetega, puljongitega (, mida pakendatakse kaubanduses eriti pisikestesse kilepakenditesse), saiakestega jpm. Seega tee ise ja säästad ennast ja loodust!

Ja kuna kohe on käes jõuluaeg, siis kinkige asju, mis tõesti loovad väärtust ja millega on saajal midagi asjalikku peale hakata. Miks mitte lausa uurida, mida saaja sooviks 🙂

PS! Kui soovid veel nippe ning ise ka teemal kaasa rääkida, siis leiad Facebook’ist vahva grupi, kus seda teha saab. Kliki siia.

 

 

 

 

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga