aug.
Nädalake tagasi postitasin Instagrami pildi lihtsatest ahjukanakoibadest, millel ülikrõbe nahk, ning sain palju küsimusi, kuidas ma seda suutsin saavutada. Minu jaoks on see muutunud niivõrd triviaalseks, et ei olegi mõelnud, et peaksin oma krõbeda kana ja ahjujuurikate lugu ka teiega jagama – vägagi võimalik, et saate siit midagi kasulikku enda jaoks.
Kui juurikad on noored ja õhukese nahaga, siis mina neid ei koori, sest koor annab juurde maitset ja rustikaalsust. Eriti kartuli puhul. Ahju sünnib panna väga paljusid erinevaid vilju – alustades porgandist, lõpetades peakapsaga. See viimane on mu üks suuri lemmikuid ja nagu selgus, siis paljud teist pole kunagi ahjukapsast proovinud, aga see võiks muutuda 😉 Peamised ürdid, millega oma juurikaid maitsestan on tüümian, rosmariin, küüslauk. Hetkel on mul neid kõvasti kasvamas, seega hea värskelt sisse segada. Proovida võiks kindlasti ka salveid, mis on mu viimase aja suurimaid lemmikuid. Salveiga pruuni või kaste – taevalik!
Kana puhul kindlasti eelistada nahaga varianti – olgu see siis koib, kints või poolkoib. Terve kana sobib muidugi ka! Üks kindel samm, mida peab tegema, et kana krõbedaks saada, on eelnev kuivatamine. Alati patsutage nahk köögipaberiga kuivaks. Väga tähtis! Ideaalis võiks lasta kanal ka pisut toatemperatuuril seista, et ahju minnes poleks külmikutemperatuuril. Seda peaks tegelikkuses iga lihaga tegema. Ning teine väga tähtis osa krõbeduse saavutamiseks on sool. Mina maitsestan oma koivad ainult nahale soola ja maitseaineid määrides. Soola peab olema kena kogus, see tõmbab niiskuse välja, ent mitte nii palju, et üle maitsestaks. Aga koonerdada ei tasu!
Ahjujuurikate jaoks:
- koorega noori kartuleid
- porgandeid
- peakapsast
- oliiviõli
- paar küünt küüslauku
- värsket või kuivatatud rosmariini
- soola
Miks mitte ka peeti, kaalikat, pastinaaki, maapirni(!), juursellerit jne.
Kana jaoks:
- 4 kanakoiba (või ka muid tükke)
- Tamme Talu puravikusoola
Säti ahi 200 kraadi peale (pöördõhk, kui teed kahel plaadil nagu peaks). Lõika juurikad soovitud suuruseks, aga eelista suuremaid tükke, et sisu ei kuivaks. Aseta kõik ühte kaussi, kalla peale kenake kogus oliiviõli ning tükeldatud rosmariin ja katki surutud küüslauk ning maitsesta soolaga. Sega korralikult ja kalla ahjuplaadile.
Kana jaoks kuivata see ja maitsesta puravikusoolaga (määri naha sisse). Ma valisin seekord just selle soola, kuna kana ning seened sobivad ideaalselt ning nende sool on mõnusalt suureteraline ja seal on teisigi häid ürte. Lihtne ja kiire – muud polegi vaja lisada. Aseta samuti ahjuplaadile, aga mitte samale, kus on juurikad! Kanast välja valguv mahl takistab juurikate pruunistumist ja krõbenemist!
Aseta plaadid ahju ning lase umbes tunnike küpseda, vahepeal juurikaid segades. Tegelik küpsemisaeg sõltub juurikate ning kana suurusest. Kana on valmis, kui on mõnusalt pruun, krõbe ja torgates välja valguv vedelik on selge, mitte roosakas.
Kastme jaoks:
- kana pannimahla
- 1dl vahukoort
- kimbuke tüümiani
- vajadusel puravikusoola
Minu suur saladus üliheaks kastmeks? Noh ikka see, et kasutage iga viimne kui tilk pannimahla ära 🙂 Kogu see headus, mis küpsemise ajal on kanast välja voolanud, tasub nüüd potikesse ümber kallata. Seal on nii rikkalikud maitsed! Lisa juurde koor, tüümian ning lase korraks keema, soovi korral keeda natuke kokku. Soola pole vaja ilmselt lisada, sest kana maitsestamisest jääb pannile ka omajagu soola ja see on tõenäoliselt juba vedelike sisse sulanud. Serveeri kõik koos ja naudi!
Postitus sündis koostöös Tamme Taluga. Tahan rõhutada, et teen koostööd vaid nende brändidega, kelle tooteid ise kasutan ning tunnustan. Tegemist on väga toreda eestimaise ettevõttega, kelle toodang mõnusalt looduslik ja naturaalne. Kasutan meeleldi nende tooteid oma toidus!
